Auliikmed
Eesti Klaveriõpetajate Ühing on eesti väljapaistvaid pianiste, klaveriõpetajaid ja teisi klaverimuusikaga seotud muusikuid tunnustanud auliikme tiitliga alates aastast 1991.
Bruno Lukk (1909-1991)
Eesti legendaarne klaveriprofessor, silmapaistvate pianistide õpetaja.
Bruno Lukk õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Martha Bäthge klaveriklassis. Õpingud jätkusid Riia konservatooriumis, mille ta lõpetas 1928. a. ning Berliini Kõrgemas Muusikakoolis, kus õppis prof Leonid Kreutzeri juures klaveri erialal ning muusikateoreetilisi aineid Paul Hindemithi juures.
Bruno Luki kontserttegevus solistina sai alguse 1931. aastal. Aktiivselt tegutses ta ka ansamblistina. Kaalukaim on 32 aastat kestnud tegevus klaveriduos koos Anna Klasiga.
1940. aastal alustas Bruno Lukk õpetamist Tallinna konservatooriumis, kus ta töötas elu lõpuni, olles pühendunud täielikult muusikale ja oma õpilastele, kelle arv ulatub ligi sajani. Bruno Luki enda ja tema koolkonna puhul võib esile tõsta intellektuaalset lähenemist teostele, detailideni väljatöötatud faktuuri, kõrget kõlakultuuri ja peent pedaliseerimiskunsti. Oma professionaalse taseme, muusikalise eruditsiooni ja laiahaardelise tegevuse poolest on Bruno Lukk 20. sajandi eesti pianistide-pedagoogide hulgas kahtlemata üks silmapaistvamaid.
Tuntumad õpilased: Erna Saar, Leelo Kõlar, Kalle Randalu, Arbo Valdma, Ivo Sillamaa, Matti Reimann, Toivo Nahkur, Lauri Väinmaa, Lembit Orgse, Mall Sarv, Vaike Vahi, Riina Gerretz, Toomas Vana, Mati Mikalai.
Laine Mets (1921-2007)
Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveriprofessor, pikaaegne klaveriosakonna juhataja.
Laine Mets lõpetas 1944. aastal Tallinna konservatooriumi Erika Franzi klassis. Aastatel 1945-1948 täiendas ta end Leningradi konservatooriumis professor Golubovskaja juures.. 1950-1953 oli Laine Mets assistentuur-stažuuris Moskva Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogilises Instituudis, õppis professor Gutmani juhendamisel, kunstiteaduste kandidaadi kraadi sai ta 1954. aastal.
Esimese soolokontserdi andis Laine Mets 1948. aastal. Edaspidi andis ta peaaegu igal aastal uue kavaga soolokontserdi, kuid esitas ka klaverikontserte sümfooniaorkestriga. 1971. aastal salvestas ta heliplaadi firmale Melodija, kus kõlab Tubina looming - 2. sonaat "Virmalised", "Süit Eesti karjaseviisidest" ja "Neli rahvaviisi minu kodumaalt".
Õppejõuna asus Laine Mets tööle pärast Moskvast tagasipöördumist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, aastatel 1974-1987 oli klaveriosakonna juhataja.
Tuntumad õpilased: Ivari Ilja, Nata-Ly Sakkos, Piia Paemurru, Ell Saviauk, Ruuta Taras, Mai Katsuba, Heli Taar, Mart Kuus, Piret Randalu, Ene Nael jt.
Heljo Sepp (1922-2015)
Heljo Sepp alustas klaveriõpinguid Valga muusikakoolis, kus õppis aastatel 1930-34, seejärel jätkas eraviisiliselt õpinguid Heino Elleri abikaasa Anna Elleri juures (1934-38), ühtlasi sai Heino Ellerilt juhendamist ka muusikateoorias.
1938 võitis Heljo Sepp Briti Muusikanõukogu korraldatud noorte pianistide konkursil Londonis esikoha ning pälvis kolmeaastase stipendiumi õpinguteks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Õpingud Vivian Langrishi juhendamisel kestsid 1938–39, mil kontaktid Londoniga katkestas alanud 2. maailmasõda. Muusikaõpingud jätkusid Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis (1943–46) ning Bruno Luki klaveriklassis (1946–47). Tallinna Riikliku konservatooriumi lõpetas Heljo Sepp 1947. aastal pianisti ja pedagoogina.
1949–52 täiendas Sepp end Moskva konservatooriumi aspirantuuris ühe silmapaistvaima klaveripedagoogi prof. Heinrich Neuhausi juhendamisel.
1947–49 töötas Heljo Sepp klaveriõppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1952–95 Eesti Muusikaakadeemias, millest 1966–71 oli klaverikateedri juhataja ning aastatel 1971–81 õppe- ja teadusprorektor.
Heljo Sepp oli esimene Elleri loomingu süvauurija ning temale usaldas Heino Eller oma klaveriteoste esmaesitused.
Aastast 1966 oli ta Eesti Heliloojate Liidu liige ning 1996 Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia assotsieerunud liige.
Heljo Sepal on olnud üle poolesaja õpilase, nende hulgas Peep Lassmann, Lilian Semper, Helju Tauk, Marje Lohuaru, Iren Lill, Riine Pajusaar, Kai Õunapuu, Aino Himbek, Hiie Lätte, Jüri Plink, Tiiu Rand, Tiina Kurik, Mart Humal jt.
Erna Saar (1924 - 2022)
Pianist ja klaveripedagoog.
1924. aastal sündinud Erna Saar õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja lõpetas selle 1944. aastal. 1948. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis, olles tema esimene õpilane. Erna Saar on töötanud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis klaveriõppejõuna.
Eesti Raadios on palju tema salvestatud muusikat, eeskätt Eesti heliloojatelt, nagu Eduard Oja, Eduard Tubin, Mart Saar, keda ta tundis isiklikult ja on mänginud nende loomingut ka oma sooloõhtute kavades.
Toivo Nahkur on Erna Saarest kokku pannud 2016. aastal välja tulnud raamatu “Erna Saar. Endast ja Johannes Võerahansust”, kus Erna Saar meenutab ka oma maalikunstnikust abikaasat Johannes Võerahansut.
Erna Saare klaveriõpilaste hulgas on olnud Arvo Pärt, Raimo Kangro, Riina Gerretz, Eevi Ross, Helena Tulve, Anu Tali, Hando Nahkur, Olari Elts, Erki Pehk, Alo Ritsing, Aare-Paul Lattik, Mikk Üleoja, Kersti Inno, Ilvi Rauna, Tõnis Kaumann jpt.
Leelo Kõlar (1927 - 2023)
Pianist ja klaveriõppejõud, klaverikoolide ja metoodikaalaste kirjutiste autor.
1927. aastal sündinud Leelo Kõlar alustas muusikaõpingutega oma isa, helilooja ja muusikategelase Riho Pätsi juhendamisel. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppis ta Bruno Luki klaveriklassis.
Aastatel 1956–1991 esines Kõlar nii soolopianisti, kammermuusiku kui ka orkestrisolistina Eestis ja mujal NSVL-s. 1986–1991 oli ta Eesti Riikliku Filharmoonia mudilastele mõeldud kontserdisarja korraldaja, juht ja üks esinejaid. Leelo Kõlar on uurinud klaveriõpetuse metoodikat, koostanud klaveriõpikuid ning avaldanud kontserdikriitikat. Ta on pidanud loenguid metoodika-alastel konverentsidel, juhatanud täienduskoolitusi ja meistrikursusi, osalenud konkursside žüriis ning produtseerinud CD “Eesti heliloojate klaverimuusikat lastele ja noortele” (2002).
Leelo Kõlaril on hinnatavad kogemused klaveriõpetuse alal. Ta on kauaaegne G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli klaveripedagoog ja osakonnajuhataja (1956-1992). Aastatel 1990-1994 töötas ta Soomes Ida-Helsingi muusikakoolis
Leelo Kõlar on avaldanud rea klaveriõpikuid algajaile – koos oma isa Riho Pätsiga (1975), T. Raikamo ja H. Syrjäläga (1992-1995) ning autoriõpiku “Algus” (1994). 1999. aastal ilmus Leelo Kõlari vestlusraamat “Klaverijutud” ning 2017. aastal 90. juubeliks artiklite ja intervjuude kogumik “Äraspidi tuultes”. Ta on salvestanud soolo-CD “Ricordanza” (2000).
Leelo Kõlar on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu asutajaliige (1989), Eesti Autorite Ühingu liige (1999), Eesti Interpreetide Liidu liige (2002) ning ENSVL-i teeneline õpetaja (1982). 1997. aastal omistati Kõlarile Valgetähe medal ning aastal 2002 Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium.
Leelo Kõlari klaveriklassi lõpetanud
1958 Tiiu Rand, Galina Jakovleva-Semtšenko
1961 Merike Vaitmaa, Edith Sif, Made Kurg-Sõlg, Zanetta Batrakova
1962 Sirje Kuusk, Larissa Krivorukova
1963 Ene Hellermann, Tiiu Loopere
1964 Reet Kivari, Leelo Rõuk
1965 Ingrid Veskus, Ludmilla Maak, Hilja Viires
1966 Tatjana Sinjakova
1967 Enna Kamm, Reet Vanaselja, Jelena Donsjkaja, Svetlana Siltšenko
1968 Anna Põld, Tatjana Spakova
1969 Maria Kreek, Anne Sarrap, Aleksei Jušin
1970 Jelena Kušnir
1971 Dolores Kalnin, Lea Lääts, Aili Selliov, Anne Rajaste
1972 Anne Kruup, Natalja Lunjova, Reet Post, Alla Zubkova
1973 Ellen Kastan, Maire Oidekivi, Maia Takker
1974 Aleksander Truškin, Ludmilla Saidukova
1975 Olga Perevertkina, Ülle Matkur
1976 Andres Uibo, Eha Koit, Viktoria Ježkova, Erna Michelis
1977 Natalja Mihhailova, Svetlana Tenisson, Eva Orupõld
1978 Maarja Laas, Tiina Vurma, Marika Vurma
1979 Kadri Ploompuu, Õnnela Brambat
1980 Anne Tüür, Irina Leontjeva
1981 Dagny Prits
1982 Mari Vahermägi, Pille Kruus, Annely Ojasaar, Angela Podgornaja
1983 Ülle Arumäe, Irina Kornõševa, Irina Lissovskaja, Svetlana Nesterenko
1984 Mailis Põld, Leelo Lumberg, Irina Ivanova
1986 Irene Saaremäe, Kai Tomingas, Kristiina Sommer, Ly Pihlak
1987 Maarja Vaitmaa, Leelo Saar
1099 Tiina Muddi, Anne Endjärv
1989 Marju Vatsel, Viivika Oksanen
1990 Malle Ojanurm-Laane
1992 Ivo Vanem, Ruth Kukk
Arbo Valdma
Pianist ja klaverpedagoog, tegutsenud alates 1972. aastast Jugoslaavias ja 1992. aastast Saksamaal.
Arbo Valdma alustas klaveriõpinguid Pärnu lastemuusikakoolis Alice Mardi juhendamisel. Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakoolis (1958–1961) Hilja Olmi juures ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki klassis, mille lõpetas 1966. Aastatel 1966–1969 täiendas Arbo Valdma end Moskva Konservatooriumi aspirantuuris Nina Jemeljanova ja Aleksandr Nikolajevi juhendamisel.
Aastal 1972 siirdus Arbo Valdma elama Jugoslaaviasse (praegune Serbia ala) ning töötas Belgradi, Zagrebi ja Novi Sadi muusikakõrgkoolide klaveri eriala õppejõuna ning osakonna juhatajana. Aastast 1992 elab ja töötab Arbo Valdma Saksamaal, kus tegutseb professorina Kölni Kõrgemas Muusikakoolis.
Arbo Valdma on juhatanud aastast 1984 arvukalt meistrikursusi üle terve maailma sh Eestis, Inglismaal, Venemaal, Itaalias, endistes Jugoslaavia vabariikides, Lõuna-Koreas, Malaisias, Kreekas, Kanadas, Saksamaal, Jaapanis, Hiinas ja USA-s, muuhulgas ka Londoni Guildhall School’is (2000) ja Moskva Konservatooriumis. Väga intensiivsed olid aastad 2007–2009 Genfis, kus Valdma viis läbi meistrikursused „International Piano Academy“. Alates aastast 2007 kuni tänaseni toimub Valdma juhendamisel Jaapanis Fukuokas ja Nagoyas „International Music Festival with prof. Arbo Valdma“.
Arbo Valdma on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid auhindu, nende hulgas 1993. aastal pedagoogilise elutöö eest Serbia Vabariigi kõrgeima autasu “Dositej Obradović”. 2009. aastal tunnustas Pärnu linnavolikogu teda Pärnu haridus- ja kultuurielu rikastamise eest vapimärgiga.
Arbo Valdma on EPTA (European Piano Teachers Association) Jugoslaavia osakonna asutajaliige, EPTA Serbia aupresident ning samuti Eesti EPTA asutamise initsiaator ja auliige. Ülemaailmset tunnustust on pälvinud tema esinemised rahvusvahelistel sümpoosionidel ja artiklid klaveripedagoogikast. 1991. aastal omistati professor Arbo Valdmale Eesti Muusikaakadeemia audoktori (Dr. honoris causa) kraad.
Arbo Valdma õpilased on leidnud tunnustust kaalukatel rahvusvahelistel klaverikonkurssidel sh Brüsselis (Kuninganna Elisabethi konkurss), Viinis (Beethoveni konkurss), Veveis (Clara Haskili konkurss), Kölnis (Chopini konkurss), Leedsis jm. Arbo Valdma õpilaste hulka kuuluvad Hanna Heinmaa, Kadri-Ann Sumera, Andre Hinn, Margus Riimaa, Külliki Seepter jpt.
Kalle Randalu
Pianist ja pedagoog, tegutseb 1988. aastast Saksamaal
Kalle Randalu lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1975. aastal Tiina Kuriku ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1980. aastal Bruno Luki klaveriklassis. Aastatel 1980–1983 täiendas Randalu end Moskva Konservatooriumi assistentuuris Lev Vlassenko juures.
Kalle Randalu on pälvinud kõrget tunnustust mitmel rahvusvahelisel konkursil: I koht noorte pianistide konkursil Tšehhoslovakkias (1971), I preemia liiduvabariikidevahelisel pianistide konkursil Tallinnas (1976) ning ARD konkursil Münchenis (1985), III koht Schumanni-nimelisel konkursil Zwickaus (1981) ja IV koht Moskva Tšaikovski konkursil (1982).
Aastatel 1980–1988 oli Kalle Randalu ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1984–1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõppejõud.
Alates 1988. aastast elab Randalu Saksamaal. Ta on õpetanud Berliini Kunstide Kõrgkoolis, Freiburgi Kõrgemas Muusikakoolis ning alates 1997. aastast Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis.
Aktiivse kontsertpianistina on Kalle Randalu esinenud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Islandil, Austrias, Austraalias, Brasiilias, Venemaal, Norras, Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Portugalis, Hispaanias, Kanadas jm ning andnud kontserte mitmetel mainekatel kontserdilavadel, sealhulgas Viini Konzerthausis, Müncheni Herculesaalis, Berliini Konzerthausis, Moskva Konservatooriumi Suures saalis, Peterburi Filharmoonia Suures ja Väikses saalis, Hamburgi Musikhalles, Helsingi Finlandia-talos jm.
Randalu on musitseerinud mitmesugustes kammerkoosseisudes, sealhulgas Mandelring Quartett’i ja Trio di Clarone’iga. Ta kuulub ka ansamblisse Villa Musica, mis ühendab nimekaid Saksamaal tegutsevaid muusikuid.
Kalle Randalu on salvestanud enam kui 13 LP-d ja 30 CD-d (Melodija, Antes, MDG). Erilist tähelepanu on pälvinud seitsmest CD-st koosnev sari Paul Hindemithi kõikide sonaatidega, mis valmis koostöös Villa Musica interpreetidega. Sari võitis 1999. aastal Prantsusmaal Canne’is Classical Award’i ning 1998 ja 2003 Saksamaal ECHO Klassik auhinna.
1982. aastal pälvis Randalu ENSV teenelise kunstniku ja 1987. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse, 1999. aastal nimetas Eesti Muusikaakadeemia Randalu audoktoriks, 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2006. ja 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga.
Kalle Randalu õpilaste hulka kuuluvad Indrek Laul, Lea Leiten, Marju Roots, Reet Ruubel, Lembit Orgse, Toomas Vana, Ave Nieler jt.
Ivari Ilja
Pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.
Ivari Ilja lõpetas 1977. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Eve Paju ning Laine Metsa juures. Aastatel 1977–1981 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa klaveriklassis. 1984. aastal lõpetas ta Moskva konservatooriumi Vera Gornostajeva ning 1986. aastal assistentuuri Sergei Dorenski juures.
1980. aastal pälvis Ivari Ilja Eesti pianistide konkursil II preemia ning vabariikidevahelisel pianistide konkursil Minskis III koha. 1985. aastal sai ta diplomi Varssavi Chopini-nimelisel konkursil ning 1987. aastal Vianna da Motta nimelisel pianistide konkursil Lissabonis IV koha ja kohustusliku teose eripreemia.
Aastatel 1978–1981 töötas Ilja kontsertmeistrina teater Estonias. Peale õpingute lõpetamist Moskvas 1986. aastal asus ta klaveripedagoogina tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse (1994 dotsent, 1999 professor). 2000. aastast oli Ivari Ilja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja ning 2017. aastast EMTA rektor.
Ivari Ilja on Eesti rahvusvahelise nimega pianist, andnud soolokontserte Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis ja mujal. Ta on esinenud solistina koos mitmete orkestritega, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Moskva Sümfooniaorkester ja Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester jt.
Eduka ja hinnatud ansamblistina on Ivari Ilja olnud lavapartner paljudele rahvusvaheliselt tuntud lauljatele, nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina ja Elena Zaremba. Koostöös nendega on ta esinenud paljudel maailma kuulsaimatel lavadel, nagu Carnegie Hall, Wigmore Hall, La Scala, Moskva Suure teatri ja konservatooriumi suur saal, Tokyo Suntory Hall jt.
2001. aastal tunnustati Ivari Iljat Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ning 2006. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga.
Tuntumad õpilased: Mihkel Poll, Sten Lassmann, Johan Randvere, Sten Heinoja, Maksim Štšura, Mihhail Gerts, Jaan Kapp, Antti Siirala, Marja Jürisson, Inga Arro, Ave Sikk, Anneli Tohver jt.
FOTO Elena Martynyuk
Alo Põldmäe
Helilooja Alo Põldmäe lõpetas 1964. aastal Tartu muusikakooli oboe erialal. Heliloomingut õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1970. aastal Heino Elleri õpilasena.
Alo Põldmäe on töötanud kompositsiooniõppejõuna erinevates muusikakoolides, olnud Eesti Heliloojate Liidu juhatuse vastutav sekretär ja aseesimees, töötanud Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajana. Praegu on Alo Põldmäe H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli kompositsiooniõppejõud.
Viimastel aastatel on Alo Põldmäe tegelenud Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi loomisega ja Eesti väga rohkearvuliste vanade klaverite kogumisega. Muuseumi eesmärk – tutvustada avalikkusele klaveriehituse ja klaverimuusikaga seotud ajalugu ja eripära ning Eesti klaveriehituse ja pianismi rolli ning traditsioone – väärib Eesti Klaveriõpetajate Ühingu tunnustust. 2016. aastal valmis Alo Põldmäel ka ulatuslik ja kaunis raamat-album Eesti klaveriehituse ja klaverimarkide uuringust "Eesti klaver".
Alo Põldmäe helilooming on arvukas ja žanriderohke - klaveripaladest ja kammermuusikast suuremate koosseisude ja ooperiteni. 2019. aastal valmis tal Lydia Koidula teemaline ooper "Emajõe ööbikud".
Alo Põldmäe on kirjutanud arvukalt noorte klaveriõpilaste poolt armastatud klaveripalu, mis on leidnud oma kindla koha klaverirepertuaaris.
Ester Mägi (1922 - 2021)
Helilooja Ester Mägi lõpetas 1951. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Mart Saare õpilasena. Aastail 1951–1954 täiendas ta end Moskva konservatooriumi aspirantuuris Vissarion Šebalini juhendusel. 1954–1984 oli Mägi Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud, aastast 1977 dotsent. 1999. aastal valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks.
Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel kasvab tema teostes eesti rahvamuusika mõju ning koos sellega diatoonika ja variantse arenduse roll. 60. aastate lõpust alates rikastavad Mägi helikeelt üha enam modernistlikud väljendusvahendid.
Ester Mägi loomingus on kesksel kohal kammermuusika ja koorilooming. Ta on loonud ka mitmeid kõrgväärtusega ja pidevalt repertuaaris olevaid klaveriteoseid, nagu "Mere pildid", Klaverikontsert (1951/1953), "Vana kannel", "Kassari kadakad", "Lapimaa joiud"
Ester Mägi on pälvinud loomingulise tegevuse eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1999), Eesti muusika aastapreemia (1991), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2001) ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2008). Teda on autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998) ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2014).
Renate Goznaja
Väljapaistev klaveriõpetaja, kauaaegne G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveriõppejõud.
Renate Goznaja lõpetas 1947. aastal Leningradi lastemuusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp. Klara Stoljar).
Tema õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1956. aastal Anna Klasi klaveriklassis.
Renate Goznaja töötas pikka aega, aastatel 1952-2004
G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis klaveriõppejõuna. Ta on olnud väga armastatud õpetaja ja tema klaveriklassist on tulnud palju Eestis tuntud õpetajaid ja kontsertmeistreid ning ka välismaal tegutsevaid muusikuid.
Tuntumad õpilased: Avi Benjamin, Marina Sinkel, Riina Maandi, Jelena Fomina, Alla Tšekanova, Triin Laul.
Ell Saviauk (1934 - 2017)
Väljapaistev klaveriõpetaja, pikaaegne Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõppejõud ja osakonna juhataja.
Ell Saviauk õppis Tartu Muusikakoolis Hilja Olmi ja Aleksandra Semm-Sarve klaveriklassis ning lõpetas kooli 1954. aastal . Tema haridustee jätkus Tallinna Riiklikus Konservatooriumis aastatel 1954 - 1960, kus prof Laine Metsa juhendamisel.
Ell Saviauk töötas õpetajana Tartu lastemuusikakoolis ja Tallinna Muusikakoolis ning samuti Tallinna konservatooriumis kontsertmeistrina.
Ell Saviauk oli Tallinna Muusikakeskkooli eriklaveriõpetaja alates kooli asutamisest 1961. Paljuski tänu tema metoodilisele tegevusele rajati professionaalne alus selle kooli klaveriosakonna traditsioonidele, millede elujõulisust jakvaliteeti tunnustatakse kõrgelt.
Aastatel 1991 - 1997 töötas Ell Saviauk Soomes Rauma Musiikkiopistos. Ta andis sageli meistrikursusi, oli konkursside žüriides ja avaldas muusikaalaseid artikleid.
Tuntumad õpilased: Martti Raide, Indrek Laul, Reinut Tepp, Ene Nael.
Ülle Sisa (1939 - 2022)
Väljapaistev klaveriõpetaja, pikaaegne Tallinna Muusikakeskkooli ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveriõppejõud.
Ülle Sisa alustas klaveriõpinguid Tartu lastemuusikakoolis (õp Aino Poolakene), mille lõpetas 1954. aastal. Õpingud jätkusid Tartu Muusikakoolis Ago Russaku juures
Tallinna Riiklikus Konservatooriumi lõpetas Ülle Sisa 1963. aastal Anna Klasi klaveriklassis.
Aastatel 1965-1991 töötas Ülle Sisa Tallinna Muusikakeskkoolis 1991-1992 ka Soomes. Aastast 1992 G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õppejõud. Andnud meistrikursusi täiendkoolitustel kõikjal Eestis. Osalenud klaverikonkursside žüriide töös. Tema õpilased on pälvinud arvukalt auhinnalisi kohti nii rahvusvahelistel kui vabariiklikel konkurssidel.
2014. aastal tunnustati Ülle Sisa Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaadi preemiaga.
2017. aastal omistati Ülle Sisale Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia.
Tuntumad õpilased: Hando Nahkur, Kadri-Ann Sumera, Jürmo Eespere, Mihkel Mattisen, Piret Habak.
Natalia Maasin (1951-2010)
Nõmme Muusikakooli klaveriõpetaja.
Lõpetas Tartu lastemuusikakooli 1967. aastal ning H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli kiitusega 1971. aastal (õp Galina Kalpina). Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppis Natalia Maasin dots. Ada Kuuseoksa klaveriklassis.
Aastatel 1976-2010 oli Natalia Maasin õpetaja Nõmme Muusikakoolis. Ta oli pühendunud ja armastatud klaveriõpetaja, kelle põhjalik lähenemine ning muusikaarmastus on toonud muusika juurde pika rea õpilasi.
Tuntumad õpilased: Vladimira Ljutova, Naily Saripova, Jevgenia Motšalova, Viktor-Kristjan Lanberg, Vadim Šer.
Ada Kuuseoks
Pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.
Ada Kuuseoks alustas klaveriõpinguid Violetta Ostapovskaja juhendamisel. Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas ta Anna Klasi klaveriklassis. Järgnesid aspirantuuriõpingud Moskva Tšaikovski-nimelises Riiklikus Konservatooriumis prof Viktor Meržanovi klassis.
Õpingute järgsetel aastatel andis Ada Kuuseoks tihedalt soolokontserte ja esines orkestriga. Pedagoogitöö algas 1963. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis. Pikka aega oli Ada Kuuseoks õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (endine TRK). Tema käe all on lõpetanud ligi 81 üliõpilast.
Tuntumad õpilased: Taissia Filippova, Toivo Peäske, Jaan Kapp, Natalia Maasin, Natalja Truškina, Marina Sinkel, Helve Kuuskmann, Margus Kappel, Andres Paas, Urmas Taniloo, Ene Rindesalu, Iive Joamets, Karolina Sepp, Katrin Kuldjärv, Anne Sarrap, Anne Otto.
Tatjana Gontšarova
Narva Muusikakooli direktor ja klaveripedagoog.
Tatjana Gontšarova alustas klaveriõpinguid Narva Muusikakoolis. Kõrghariduse omandas ta Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi (bakalaureus) ja prof. Valdur Rootsi (magistratuur) juures, pälvides diplomi Cum Laude. Alates 2011. aastast on Tatjana Gontšarova klaveri eriala pedagoog-metoodik.
2004. aastast alates töötab Tatjana Gontšarova Narva Muusikakooli direktorina. Tema ametiajal on Narva Muusikakool saavutanud kõrge professionaalse taseme ja on tuntud nii Eestis kui ka välismaal. Tänu tema initsiatiivile on astutud suuri samme, et edendada kooli traditsioone, arendada projektitegevust ja selle kaudu tugevdada kooli suurte kollektiivide kontserttegevust ja muusikakooli õpilaste osalemist rahvusvahelistel konkurssidel. Tatjana Gontšaroval on suur osa rahvusvahelise Narva Chopini konkursi korraldamisel. Alates 2000. aastast on Tatjana Gontšarova ka rahvusvahelise Chopini konkursi orgkomitee aseesimees.
Tuntumad õpilased: Maksim Štšura, Leo Dubovski, Anastasia Obili.
René Eespere
Helilooja René Eespere lõpetas 1977. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garšneki kompositsiooniklassi ja täiendas end aastail 1977–1979 Moskva konservatooriumis Aram Hatšaturjani ning Aleksei Nikolajevi juures.
Alates 1979. aastast töötab René Eespere Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teoreetiliste ainete õppejõuna (aastast 2002 professor).
Kaheksakümnendatest aastatest tänaseni on Eespere loomingus tähtsal kohal eetilis-religioosse või isamaalise sõnumiga kooriteosed. Sooja vastuvõtu on leidnud Eespere isamaalised koorilaulud ("Ärkamise aeg", 1983; "Armastan sind, Eestimaa", 1987) ja helged, elu põhiväärtustest kõnelevad lastelaulud.
René Eespere on loonud ka mitmeid inspireerivaid klaveripalasid ja tsükleid, mida sageli esitatakse. Tema klaverimuusikal on kindel koht Eesti pedagoogilises klaverirepertuaaris.
René Eespere on pälvinud Eesti NSV muusika-aastapreemia (1989), Valgetähe IV klassi ordeni (2001), Eesti Kultuurkapitali preemia "Ela ja sära" (2001-2002), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2008) ja Eesti Muusikanõukogu preemia (2011).
Ruth Patune
Pikaaegne ja hinnatud klaveripedagoog Rakvere Muusikakoolis.
Ruth Patune alustas klaveriõpinguid Pärnu lastemuusikakoolis Uno Tambre klassis. Kooli lõpetas ta 1960. aastal Artur Uritamme klassis. Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakoolis Virve Lippuse juures ja1962. aastast Tartu Muusikakoolis Aime Karmi klaveriklassis. 1964. aastal asus Ruth Patune õppima Tallinna Konservatooriumi kaugõppesse Erna Saare klaveriklassi. Konservatooriumi lõpetas ta 1974. aastal Valdur Rootsi juures.
Alates 1964. aastast on Ruth Patune töötanud Rakvere Muusikakoolis klaveriõpetajana (a-st 2006 metoodik). Tema juures on lõpetanud 99 noort klaverimängijat.
Ruth Patune korraldas koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga aastatel 1995 - 2013 Rakveres klaveriõpilastele ja klaveriõpetajatele Virumaa suvekooli.
Ta on olnud sagedasti vabariiklike ja kohalike konkursside žüriis, tema õpilased on saavutanud rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel auhinnalisi kohti. Ruth Patune on olnud 1997. aastast muusikakoolide riiklike ainekavade koostajaid.
2001. aastal omistati Ruth Patusele Rakvere linna teenetemärk.
Tuntumad õpilased: Maire Nagla, Maret Oja, Eda-Ines Etti, Kadri Voorand, Sirje Subbe-Tamm, Kristjan Veermäe.
Peep Lassmann
Peep Lassmann on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja pikaaegne rektor, kauaaegne Eesti Muusikanõukogu president ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu esimees.
Ta lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1966. aastal Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas Lassmann end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel.
Peale õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992-2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.
Peep Lassmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten jpt. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust.
Erilisel kohal tema repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Peep Lassmann on salvestanud 6 LP-d (Melodia) ja soolo CD „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994).
Peep Lassmann on andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides. Aktiivse muusikaelu tegelasena on Lassmann kuulunud mitmete ühingute etteotsa: ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu üks asutajaid 1998. aastal ja selle esimene esimees (1998–2002), aastatel 2000–2006 Euroopa muusikakõrgkoolide liidu juhatuse liige, aastast 2002 Balti Muusikaakadeemiate Liidu asepresident, 2002–2006 Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige, 1995-2017 Eesti Muusikanõukogu president ja 1991-2017 Eesti Klvaeriõpetajate Ühingu esimees.
Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio Aasta Muusik 1989, ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia 1995,1999 ja 2008. aastal. 2018 a. omistati talle Eesti Kultuurkapitali elutöö preemia ning 2020. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia "Kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse".
Õpilasi: Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Marrit Gerretz-Traksmann, Ralf Taal, Marko Martin, Diana Liiv, Age Juurikas.
